reede, 20. aprill 2018

muudatused lahtiolekuaegades

20.04 lugemissaal avatud kuni 17.00 
(17.30 olete oodatud Merily Porovarti luuleraamatu esitlusele)


Kolmapäeval, 25. aprillil avatakse lugemissaalid ja internetipunkt kell 13.00
Kojulaenutus avatud 10 - 19
Toimub Saare maakonna raamatukoguhoidjate koolituspäev
Vabandage!



kolmapäev, 18. aprill 2018

Nutiakadeemia raamatukogus 26. aprillil kell 13.00-16.00


NutiAkadeemia kutsub osalema!
NutiAkadeemia kutsub algajaid ja vähekasutajaid 
võtma osa tasuta Nutiseadmete ABC koolitustest 
Neljapäeval, 26. aprillil 
kell 13.00 – 16.00 on võimalik nutitarkust koguda 
SAARE MAAKONNA KESKRAAMATUKOGUS
Koolitusele ootame kõiki huvilisi, kes tunnevad end nutitelefoni või tahvelarvuti seltsis veel pisut ebakindlalt, kuid soovivad oma igapäevaseid toiminguid nende abil mugavamaks muuta. Suuna koolitusele ka ema-isa, vanaema-vanaisa, sõbra-sugulase, kes veel nutiseadet kasutada ei oska. 
Nutiakadeemia koolitustel saab tutvuda nutiseadmete kasutamise põhitõdedega. Saab teada, mis on rakendused ja andmeside, kuidas otsida nutiseadme abil internetist infot, saata e-kirja või jagada fotosid. Kõike seda õpetatakse tegema turvaliselt. Tähtsaks osaks NutiAkadeemiast on ka isikutuvastusvahendite Mobiil-ID ja Smart-ID kasutamise tutvustamine.
Koolituse kestab 2,5 tundi ja vajalik on eelregistreerimine, mida on võimalik teha SIIN.
Pane end NutiAkadeemias proovile, ja juba mõne nädala pärast julged teha nutitelefoniga pangamakseid, saata lähedastele pilte, vaadata tahvelarvutist videosid ning palju palju muud.
Tere tulemast nutikate sekka!
Projekti viivad läbi Vaata Maailma SA, Swedbank Eesti, SEB, Telia, Elisa, ja SK ID Solutions.

esmaspäev, 2. aprill 2018

lastekirjanduse päev 02. aprillil


2018. aasta maailma lastele mõeldud sõnum tuleb Lätist:

Väike on raamatus suur

Inese Zandere
Inimene püüdleb kindla rütmi ja mustri poole: nagu füüsikakatses korrastab magnetjõud metallilaaste, nagu lumehelves loob veest kristalle. Lastele meeldivad muinasjutus või luuletuses kordused, refräänid, universaalsed motiivid, sest neid on võimalik korduvalt ära tunda, nad loovad tekstile mustri. Maailm saab kenasti korda.
Mäletan ikka veel, kuidas ma lapsepõlves võitlesin iseendaga õigluse ja sümmeetria eest, parema ja vasaku poole võrdõiguslikkuse eest: kui trummeldasin sõrmedega vastu lauda, lugesin kaasa, mitu korda iga sõrmega löön, et teised sõrmed ei solvuks. Plaksutades lõin tavaliselt paremat peopesa vastu vasakut, aga mulle tundus, et see on ebaõiglane, ja õppisin plaksu lööma ka teistpidi – vasakuga vastu paremat. Selline vaistlik püüdlus tasakaalu suunas on naljakas jah, aga see annab märku soovist mitte lubada maailmal viltu vajuda. Oli selline tunne, et just minust sõltub see, et kõik püsima jääks.
Ka laste püüdlus luuletuste ja juttude poole on seotud sooviga luua mustrit maailma kaosesse. Kõik püüdleb ebamäärasuses hulpimisest korrastatuse poole. Liisusalmid, rahvalaulud, laulumängud, muinasjutud, luule – kõik need rütmi pandud olemasolemise vormid aitavad väikesel inimesel luua struktuuri suures kaoses, milles ta peab viibima. See võimaldab intuitiivselt tajuda, et korraloomine maailmas on võimalik ja igaühel on selles oma unikaalne koht. Kõik toimib: teksti rütmiline korrastatus, tähemärkide reastatus, lehekülgede kujundus, raamatud kui mulje hea ülesehitusega tervikust. Väikses avaneb suur ja me modelleerime lasteraamatutes seda intuitiivselt, isegi kui üldse ei mõtle jumalast või fraktaalteooriast.
Lasteraamat on imeline jõud, mis võimendab väikese inimese suurt soovi ja võimet olemas olla. Julgust elada.
Raamatus on väike alati suur, just nüüd, mitte alles täiskasvanuna.
Raamat on saladus, millest võib leida ka seda, mida sealt ei otsita või veel ei osata leida.
See, millele lugeja oma vanuses pihta ei saa, jätab teadvusse jälje, toimib edasi; ka see, millest vaid osaliselt aru saadud. Pildiraamat võib olla tark kultuuriaarde laegas ka täiskasvanule, nagu ka laps võib lugeda täiskasvanute raamatut ja leida sellest enda loo, enda elutunnetuse. Kultuurikontekst kujundab inimest, valmistab ette muljeteks, mis ootavad ees tulevikus, ja katsumusteks, mis tuleb läbi elada, säilitades ennast kui tervikut.
Lasteraamat – see on väikeste suuruse austamine. See on maailma iga kord uuesti loomine, see mänguliselt kaunis tõsidus, ilma milleta kõik, ka lastekirjandus, on vaid tühi rahmeldamine.
Läti keelest tõlkinud Contra, sõnumi kirjutas lastekirjanik Inese Zandere (1958) ja plakati autoriks on illustraator Reinis Petersons (1981)
allikas Eesti Lastekirjanduse keskus http://www.elk.ee/?page_id=28166

teisipäev, 27. märts 2018

neljapäev, 15. märts 2018


Raamatukogu kolmapäeval, 21. märtsil suletud koolituspäeva tõttu.
Vabandage!

kolmapäev, 14. märts 2018

Head emakeelepäeva!

 “Maanteede eesti keel”

kristjanjaagulikel motiividel
etlemiseks koolidele emakeelepäevaks

                     (esitades vaadata nõudliku pilguga
                     otsa oma emakeeleõpetajale
                      ja topeltklusiivid välja hääldada)

päris eesti keel
ei ole kooliõpikus
ei ole sõnaraamatus

ei ole
päris eesti keel on see
mida räägivad inimesed
keda kohtad maanteel
kui sõidad ühest Eesti otsast teise
ja kolmandast neljandasse
ja nii edasi

külamees poe ees
räägib päris eesti keelt
mida kuuldes tahaks
riided seljas lõhki rebida
minna tagasi metsa
otsida üles lihtne elu

mida kuuldes heldid
nii et süda läheb kuumaks
nii et lihtsalt kukud töinama

just see on see keel
mida mõistad sama hästi
kui hingamist

millega oled üles kasvanud
milles ütled
kui hing saab täis

päris eesti keelt
räägib see tüdruk
kes poe eest
sõbrannale hüüab:
pidu-uu!

päris eesti keelt
räägib see ettekandja
kes juhatab
kuidas pääseb ujumiskohta

päris eesti keelt räägib isegi see saattejuht
tütarlaps
kelle hääl kõlab tuhandetes autodes
tuhandetes konttorites ja poodides
üle kogu vabariigi

ta räägib:
mulle-äää
väga meeldib-äää
Eestis-äää reisida-äää
ja see
võtku kas või kurat
on päris eesti keel
kole ja kesine
aga päris

päris eesti keeles
see mees
kes kopsis uksepiida kallal
juhatas mulle
kuidas pääseda suure teeni

päris eesti keeles
rääkkis see vana Muhu naine
kes istus verandal
ja kurttis: ei soa ega soa!

päris eesti keeles
see plätudega naine
mulle ütles
et just tema hobused
söövad seal laiul

sina
kes sa armastad
vaid sõnaraamatu keelt
oled minu jaoks
võõra rahva liige

mina
sinu keelt ei mõista
ega hakkagi mõistma

sa elad kaugel
klambriroostekõrbes
reeglitega vaktsineeritud
ja päris keel kostab
sinuni vaid hirmutava
kõmana

– – –
– – –

aga teile
noored ajakirjanikud
eriti onlaini-toimetajad
ütlen
et kui kirjutate ‘boikott’ asemel ‘poikott’
siis jätate endast lihtsalt
mulje kui lollist


Wimberg “Wabastatud wärsid” (2010)