TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL

esmaspäev, 31. märts 2014

Üks veider kohtumine

Kord üks tubli tulnukas
ja üks lahke läinukas
leppisid nõnda kokku:
saame tänapäeval kokku.

Aga tulnukas ei tulnud,
aga läinukas ei läinud.
Keegi neist ei ole kuulnud, 
keegi neid ei ole näinud.

Ilmar Trull
 kogust "Lõbusad luuletused"

neljapäev, 20. märts 2014

kevad

Hüvasti talv!


Kevadel saad endale inglitiivad…

Kevadel saad endale inglitiivad.
Tahad sedamaid päikesega koos
rännata ümber maa.

Palju-palju tiire.
Kiiresti-kiiresti.
Valgustada koos temaga maad.

Ise aga ütlesid eile: Ma ei taha
Eluilmaski suureks kasvada.
(Jüri Talvet)

Tere kevad!

Saarema Keskraamatukogus

Mängud Saaremaa Keskraamatukogus




    Dobble –Dobble on lihtne kujundite äratundmise mäng, kus mängijad üritavad leida kahel kaardil sarnast             kujundit. Kogu pakis on 55 kaarti. Igal Dobble kaardil on kaheksa erinevat sümbolit, mille suurus varieerub           kaardilt kaardile. Ükskõik millisel kahel kaardil on olemas ainult üks ühine sümbol. Tavalise Dobble mängu           puhul avatakse kaardid üksteise järel.


    Lotte pildikas – „Lotte Pildikas“ on lõbus täringuga kombineerimismäng lastele alates kolmandast eluaastast. Mängus on palju võimalusi, kuidas ühendada omavahel Lotte ja paljude tema sõprade pea-keha-jalad-jalatsid. Kokku on karbis 19 tegelast. Selles mängus on vaja nii õnne, nutikust kui ka head tähelepanuvõimet. Mängimine on lõbus nii sõpradega kui ka üksi! "Lotte Pildikas" lauamängu idee Katrin Ojasalu. Illustratsioonid Heiki Ernits ja Mariann Joa

  













    Eestimaa mäng - Mängi kogu perega lõbusat ja harivat “Eestimaa mängu” – reisi täringut veeretades läbi Eesti,   vasta põnevatele küsimustele, täida üllatusülesandeid ja pane kokku Eestimaa pusle!
  Saad teada, millisele daamile peab tänulik olema Võru linn ja millal ilmutab end üks väga kuulus Läänemaa         daam, kes on tõrvakõplane või hoopis seda, mida tegi Tõrva kõrtsmik, et külastajad tema nõusid pihta ei             paneks. Ja palju-palju muud oma kodumaa kohta! Sobib mängimiseks alates 4. eluaastast.
  Karbis on mängulaud, mängunupud, täring, neli Eesti maakondade puslet, 50 küsimuskaarti 750 küsimuse ja       üllatusülesandega ning mänguõpetus.





    Mets - Paariskaartidega mäng „Mets“ on huvitav ja arendav lauamäng. Karp sisaldab 60 pildikaarti (30 paari) ja ühte erikaarti, mängulauda, viite loteriialust ja mängu kasutusjuhendit.
Komplektis on seitse mängu:
Neli mängu 1,5–3aastastele ning kolm mängu 3-7aastastele.
Lauamängu „Mets“ läbiv teema on Eesti loodus ja mets. Mängud arendavad mälu, tähelepanuoskust ja keskendumisvõimet. Hea võimalus lapsevanemal koos lapsega või lastel omavahel mängida ja õppida. Kõik tekstid kaartidel ja mängulaual on trükitähtedega, laps saab ise lugeda või lugema õppida. Karbis on ka inglisekeelne juhend, hea võimalus keeleõppeks neile, kelle emakeel ei ole eesti keel. Sobib kingituseks ka väljaspool Eestit elavatele tuttavatele. Mängu kestvus:                                                                                     30 min Mängijate arv: 1-5 Soovituslik vanus: 1,5+

    Lauamäng 4 ritta - Neli-ritta on kahe mängija vaheline lauamäng, milles mängijate ülesanne on enne vastast ritta saada - kas siis horisontaalis, vertikaalis või diagonaalis - neli nuppu. Mängulaud on võrestik 6-st reast ja 7-st veerust. Sisu: 21 kollast nuppu, 21 punast nuppu ja üks mängualus















   Lauamäng Lotte - Kes on Leiutajateküla kõige nutikam leiutaja? Selline, kes oskab vedrust ja vanast pajast valmistada uhke lennumasina? Või korstnajupist ja lömmis pasunast tubli traktori? Löö kampa ja tule koos Lotte ning ta seltsilistega Leiutajateküla kõigi aegade kõige vägevamale võiduleiutamisele!
Uus kodumaine lauamäng sobib nii vanaemale kui mürsikule, nii akadeemikule kui koolieelikule! Lõbu on laialt ja haiget ei saa keegi. Vägivallavaba mängu autoriteks on Asko Künnap ja Priit Isok lauamängukirjastusest Revaler.
Mäng on välja töötatud koos Lotte joonisfilmi autorite Janno Põldma ja Heiki Ernitsaga - Leiutajateküla kujutava suure mänguväljaku ja filmist tuttavad tegelased joonistas loomulikult Heiki.
Mänguväljakul liigutakse ringi ökoloogiliselt põhjendatud tõukerataste, suuskade, purjepaatide ja kuumaõhupallidega, otsitakse kokku vahvat vanavara ja ehitatakse sellest kogu Leiutajateküla hüvanguks uusi leiutisi. Võidab see, kes on mängu lõpuks saanud valmis kõige rohkem leiutisi. Tema võib uhkusega kanda tiitlit Leiutajateküla Meisterleiutaja. Au ja kuulsus talle!
Mängukomplekti kuulub: 39 liikumiskaarti liikumiseks maas, õhus ja vees; 48 kasulikku juppi leiutiste täiendamiseks; 16 leiutistekaarti põnevate masinatega; 5 Lotte joonisfilmist tuttavat kangelast ja suur ja värviline mänguväljak, millel näha kogu Leiutajateküla ja selle looduskaunis ümbrus. Me lubame veelkord – haiget ei saa keegi! Soovituslik vanus: 5+.

    Scrabble eestikeelne - Scrabble sobib suurepäraselt ühiseks ajaviiteks tervele perele või mängimiseks koos sõpradega. Arendab keeletaju, taiplikkust ja loomingulisust.
Scrabble põhimõte on
täheklotsidest spetsiaalsel mängulaual sõnade koostamine. Mängu lõpuks näeb laud välja nagu lahendatud ristsõna. Seejuures annavad erinevad tähed erineva arvu punkte ning punktisumma sõltub ka sõnade asetusest mängulaual. Mängu lõppedes arvutatakse punktid kokku ja selgitatakse võitja. Mängijaid: 2- 4. Soovitatav vanus: 10+


  Tähetund - Annika Kilgi koostatud kaardikomplekt kujutab endast metafoorsete liitsõnade äraarvamise mängu. Mõlemas pakis on 75 kaarti. Igaühel neist on ülekantud tähendusega liitsõna, näiteks täht + tund = tähetund, mis on metafoor elu kõrghetke kohta. Mängu eesmärk on seletada kaaslastele liitsõna tähendust, ilma et sõna ennast mainitaks. Mängimiseks on mitu võimalust. Mängu kestvus: 10 min. Mängijate arv: 2-30. Soovituslik vanus: 12+ .






   CONTACT - ainulaadne võimalus proovida elu Pariisis ja märkamatult muudkui mängides hakata peagi prantsuse keeles sujuvalt suhtlema. Mängus sisaldub: 49 kultuuriteadmiste kaarti  40 üksinda lahendatavat igapäevaelu olukorra kaarti  41 suhtlussituatsiooni kaarti  40 miimika-kehakeele kaarti  16 väljakutse kaarti, mis on enamasti idiomaatilised väljendid  16 sõnavara laiendamise kaarti  10 puhkepausi kaarti  20 Euroopa riigi kodaniku mängulist passi  6  ise kujundatavat kasepuidust nuppu   1 mänguväli, milleks on kunstniku kujundatud Pariisi kaart 1 lehekülg inglise keelseid mängu reegleid.Mängu juurde kuuluvad mitmed tasuta allalaaditavad lisad, mis hõlbustavad õppimist ja elavdavad mängimist. 

reede, 14. märts 2014

Emakeelepäev

EESTI EMAKEEL
Karl August Hermann
Nagu kaunis heli kandlekeelest,
nagu lõokse lõksuv hääl,
nagu laulud linnu lahkest meelest,
nagu kellakõlin aasa pääl -
süda sulab, mõnul mõlgub meel - 
kõlad kõrvu, Eesti emakeel.
Jane 

kolmapäev, 12. märts 2014

Vabanemine 
Janika Vaht

Raamat räägib 17-aastasest Maist, kes tunneb ennast üksinda,  sest tema vanematel on mõlemal uued elud. Loo alguses kohtub ta poisiga, kes kavatseb sillalt alla hüpata, kuid Mai veenab ta ümber. Ning kui poisist, kelle nimi on Sander, saab järgmisel aastal tema klassivend kes Mais üsna ühemõttelisi ja samas nii vastuolulisi tundeid tekitab, siis saabki kokku ühe Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Tänapäeva kirjastuse noorsooromaanikonkursil äramärgitud loo.

Minul on selle raamatu kohta öelda niipalju, et see on raamat täiskasvanuks saamisest (milles iseenesest ei ole midagi uut) ja nagu pealkirigi vihjab siis minevikust lahti saamisest (ehk Vabanemisest). Ja uskuge, nii Mail kui ka Sandril on mõlemal minevik millest vabaneda.  Nagu Mai elutargalt ütleb: keegi ei käsi unustada, aga eluga peab edasi liikuma. Vähemalt minu jaoks paistab selle raamat lõpuks välja jõudvat just selle ideeni.


Samas pean mainima, et kohati jäid tegelaste motiivid ja reaktsioonid mulle mõistmatuks, sest minu jaoks jäi seletusi napiks. Aga huvitavaid teemasid jagus ning mõtlemisainet andis ka. Nii et tasus (ja tasub) lugeda küll.


Liisi

teisipäev, 11. märts 2014

stereotüüpne raamatukoguhoidja

Kas selline näebki välja üks korralik raamatukoguhoidja (ainult veidi suurem)? 
Oih, peaks vist vaiksemalt kirjutama, ta vaatab mind päris kurja näoga...


ILLUSTRAATORITE NÄITUS

Erinevate illustraatorite põnevad pildid vendade Grimmide muinasjuttude põhjal.

reede, 7. märts 2014

Medaljon (Ene Sepp)

Kui keegi sel hetkel tüdrukute WC-s viibinuks, oleks ta kuulnud ukse lahtiminekut ja tagasihoitud nuuksatust. Nii algab romaan ,,Medaljon”, mille kirjutas 17-aastane Ene Sepp, saavutades selle romaaniga 2008.aastal III koha noorsooromaanide võistlusel.

15-aastane Heidi Laas elab hästi toimivas maailmas hetkeni mil tema poiss Reimo ta maha jätab. Tüdruk langeb masendusse ja läheb üksi silla alla jooma. Heidi ei mõtlegi sellele, et alkohol ei tee muret ja masendust olematuks, see võib seda süvendada. Aga tänu sellele halvale ideele, minna oma muresid alkoholipudelisse uputama, leiab Heidi aga hoopis oma uue armastuse Taneli Bismarcki. 
Tanel kes elab luksuslikku elu, puudust tundmata rahast ja uhkest kodust pakub talle selleks ööks peavarju oma onnis, kus pole keegi peale Taneli ja tema surnud venna käinud. See onn on Taneli jaoks pelgupaik kõigi murede ja inimeste eest. Onn omab Taneli jaoks suuremat tähendust kui tema kodu, seal saab ta teha seda mida ihaldab ja keegi ei saa teda segada. Suhe Heidi ja Taneli vahel muutub vägagi tõsiseks. Taneliga koos olles Heidi sõbrad muutuvad ja ka tema parim sõber Diana kolib Itaaliasse. See aga Heidi emale ei meeldi ja paneb tüdruku koduaresti, midagi tüdruk ei kavatsegi täita. Heidi ei mõtle enam sellele kui tähtis on kodu ja selle kaotades seda enam tagasi ei saa. Heidi, olles tüdruk puberteedieas kes langetab otsused kiirelt ja läbimõtlemata ei hinda enda vanemaid ja kodu enam niimoodi nagu oli see enne Tanelit.
Heidi ja ema vahelised suhted aina kaugenevad. Ta ei mõista seda, et vanemad tahavad talle ainult head ja ei keela teda ainult kiusu pärast. Heidi sellest aga ei hooli, käib iga päevaga rohkem pidudel ja naudib koos Taneliga tema jaoks ideaalset elu. Lõpuks suudab Heidi oma emaga nii tõsiselt tüllli minna, et läheb terveks vaheajaks Taneli juurde ja ei ütle kellelegi kus ta on.Vaheajal toimub hulga pidusid, mis lõppevad Heidile mälulünkadega. Vaheaja lõppedes peab Heidi aga koju tagasi minema. Heidi ja ema üritavad küll asju selgeks rääkida, aga ema solvavad märkused Taneli kohta rikuvad kõik ära.
Peale vaheaega hakkab Heidi tihti ära minestama arvates, et tegemist on toidumürgitusega. Aga peale järjekordset minestamist tänaval kutsutakse Heidile kiirabi ja vereproovi tulemused näitavad, et Heidi on rase. Peale ehmatavat uudist noortele otsustavad nad lapse alles jätta ja ta üles kasvatada. Teatades uudist Heidi vanematele ütleb Heidi ema et ei tunnista teda enam enda tütrena ja Heidi peab kodust lahkuma. Sellega lõppevad Heidi suhted oma emaga. Muidugi nad mõlemad sooviksid koos olla nagu ema ja tütar, aga Heidi ei lase ennast enam alandada ja ei tee ise ka selleks midagi, et emaga suhteid parandada ja jätab asjad sinnapaika. 
Taneli vanemad, aga väga rõõmustasid noorte uudise peale, kuna Bismarckide suguvõsa vajab juurdekasvu. Heidi ootas Taneli vanematelt teistsugust reaktsiooni, aga sellele on ka oma põhjus. Kunagi ammu oli Taneli vanaisa ja tema eluarmastus lahutatud ja nad ei saanud enam kunagi kokku. Vanaisa ja mustlanna suhtest jäi alles ainult üks imeline medaljon, mille Taneli kinkis Heidile sünnipäevaks. See suhe tõi suguvõssa hirmsa needuse, mille tagajärjel olid juba Taneli õde ja vend surma saanud.Muidugi oli see ainult oletus, aga nüüd oleks pidanud lähenemas ka Taneli kord. Muidugi kõik lootsid, et seda ei juhtu. Heidit hoiti nagu printsessi herneteral, tema eest hoolitsesid teenijad ja ise ta ei pidanud midagi tegema ,aga loomulikult see Heidile ei meeldinud ta polnud sellise luksusega harjunud ja tal oli ebamugav. Aga Bismarckide perekonnale oli ülimalt tähtis, et keegi jätkaks nende sugupuud. 
Aga 27.12.2007 sai Heidi saatusliku ukse koputuse, millega teatati, et Tanel Bismarck suri liiklusõnnetuses, kus talle sõitis otsa auto mida juhtis Reimo, kellel tuvastati 2,4-promilline alkoholijoove. See hetk purustas Heidi südame, ta maailm purunes hetkega kildudeks. Tanel ja Heidi olid planeerinud oma õnneliku tulevikku koos oma peagi sündiva lapsega , aga selle hetkega muutus see minevikuks, Heidi pidi alustama uut elu ilma Tanelita.
Aga Heidi ja Taneli õnnelikust armastusest sündis terve tüdruk, kelle nimeks sai Taneli surnud õe järgi Lisbet. Kümme aastat pärast Taneli surma oli Heidi abielus Martiniga neil on 2-aastane poeb Mark. Aga Tanel jääb igaveseks Heidi südamesse, seda teavad kõik.

Raamat on üllatavalt põnev, et raske oli seda lugemise käigus käest panna. See raamat ei ole ainult mõeldud noortele, seda peaksid kõik lugema, sest raamatus on sisu mis köidab lugejat just ennast selle tegevuse keskele. Muidugi oli kurb ja ootamatu lõpp, aga alati ei saa kõik asjad hästi lõppeda. Paljud noored peaksid võtma selle raamatu endale eeskujuks, et nemad teelt ei eksiks liigse alkoholi või mõnuainete tarbimisega. Soovitan kõigil lugeda, see on seda väärt!

Arvamuse kirjutas Kairi.

Toimik nr 2

Killuke Militaristi päeviku toimikust nr 2:

Prapor käsutab õppustel rühma:
"Kaevake seni siin, kuni ma lähen ja uurin välja, kus on vaja kaevata."

(tõlkija Lemet, loo number 173)

neljapäev, 6. märts 2014

Veebiarhiiv

Kas te teadsite, et peale igasuguste muude kogude (dokumendid, CDd, raamatud ja nii edasi) kogutakse ka veebilehekülgi? 

Eesti seisukohalt ühiskondlikult ja kultuuriliselt olulisi veebilehti kogub Eesti Veebiarhiiv. Veebiarhiiv on suureks abiks kui on mingil põhjusel vaja kasutada veebist kadunud või hoopis hoopis muutunud lehti. 


Esialgu on veebiarhiivi kogud veel väikesed, kuid juba on selle kaudu näiteks võimalik lugeda artikleid praeguseks veebist kadunud kirjandusajakirjast Kriteerium või vaadata, millest on kirjutanud poliitikud oma blogides.



Niinimetatud ainueksemplaridena on arhiivist saadaval veel näiteks Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud veebileht, erakonna Eestimaa Rahvaliit veebilehekülg, kirjanik Peeter Sauteri koduleht ja palju muud.
Ega siis muud kui arhiivis ringi kolama!

kolmapäev, 5. märts 2014

Ameerika jutustab Liisa Kruusmägi

AMEERIKA JUTUSTAB. LIISA KRUUSMÄGI



Näitus „Ameerika jutustab” on jätk 2011. aastal valminud seeriale „Overheard Stories“ („Pealtkuuldud jutud“) ja sellel on esindatud nii maalid, joonistused, objektid kui fotod.

“Seeria sai alguse Rhode Island School of Designis õppides. Kogusin seal viibides inimeste jutte nii koolis, tänavatel, poes, kohvikus, bussis kui reisidel teistesse linnadesse (Providence’i, Bostonisse, New Yorki, Los Angelesse, San Franciscosse)” ütleb Liisa. “Ameeriklased räägivad väga palju ja enamasti on see tühi-tähi, aga see kuulub nende eluviisi juurde. Räägitakse oma elust, tööst ja perekonnast, ja seda sageli täiesti võõrastele inimestele. On tavaline, et sinult küsitakse kaupluses: mida kavatsed ostetud asjadega peale hakata? Kommenteeritakse kõike ja meelsasti, näiteks: sul on täna ilus soeng!”

Niisuguseid igapäevalugusid kogudes huvitas Liisat eelkõige hetkeolukorra jäädvustamine, ühiskonnast nii-öelda ühtse pildi loomine, samuti mõtete, kõnepruukide ja väljendite fikseerimine.
Naljakatest tähelepanekutest sündinud pealkirjades esineb rohkesti sõnamänge, paljud tööd ongi üles ehitatud leitud fraasidele ja sõnajuppidele.

esmaspäev, 3. märts 2014

Veinirööv Peter Mayle


„Veinirööv“ räägib nagu pealkirjastki välja lugeda võib, veini  röövimisest. Ehk kriminaalne lugu on järgmine: Rikkalt meelelahutusadvokaadilt varastatakse tema veinikeldrist paari miljoni dollari eest veine ning nüüd on kindlustusel vaja asja uurida (sest kuidagi ei tahaks välja maksta peaaegu kolme miljonit dollarit). Lugu on sirgjooneline ja sujuv, meenutades kohati isegi Pariisi ja Marseille reisijuhti suunitlusega toidu- ja veinigurmaanidele. Seega on tegemist krimiromaaniga kus püssid ei paugu ja asju lahendatakse rohkem aju kui jõu abil (loe: ka väikese pettusega). Ja muidugi on õhtusöögikirjeldused klass omaette (ilma naljata).

Raamat sobiks inimestele, kellele meeldib sujuv, äkiliste pööreteta ning härrasmehelik kriminaalkirjandus, millele annavad lisaväärtuse tõeliselt head kirjeldused (lisaks toidule ja veinile ka Prantsusmaa kohta). Minusuguse fantaasia- ja ulmefännile oli selline raamat siiski veidi igavavõitu.

Liisi