TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL

esmaspäev, 20. juuli 2015

ME OLIME VALETAJAD E. Lockhart

ÜHEL VIIETEISTKÜMNENDA SUVE juuli lõpu õhtul läksin tillukesele rannale ujuma. Üksi.
Kus olid Gat, Johnny ja Mirren?
Ma tõesti ei tea.
Me olime Red Gate’is pikalt Scrabble’it mänginud. Ilmselt jäid nad sinna. Või olid nad Clairmontis, kuulasid tädide vaidlemist ja sõid kuivikuid randploomimoosiga.[ ...]
Ilmselt ujusin kaugele. kaldast eemal on suured kaljud [..]. Ilmselt oli mul pea vee all ja ma lõin selle vastu ühte kaljut ära.
Nagu öeldud, ma ei tea.
Mäletan ainult seda, et sukeldusin ookeanisse,
kivisesse-kivisesse põhja ja
nägin Beechwoodi saare allosa ja
mu käsivarred ja jalad olid tuimad, aga sõrmedel oli külm.

Cadence, Johnny, Mirren ja Gat on valetajad. Nii kutsuvad neid ülejäänud perekond ja ka nad ise. Nad veedavad koos igal suvel Beechwoodil – Sinclairide rikkal erasaarel. Iga suvi alates kaheksandast koos. Snorgeldamine, Scrabble, väljasõidud ja lennukad ideed. Suved on põnevad ning igal aastal oodatud. Cadence, Johnny ja Mirren on nõod, Gat Johnny  sõber ja ühtlasi tema ema elukaaslase õepoeg.
See on lugu mida jutustab Cadence, kes püüab panna kokku pilti õnnetusest, mis juhtub nende saarel veedetud viieteistkümnendal suvel. Ta ei mäleta sellest peaaegu mitte midagi ning teda vaevavad sellest ajast peale tugevad migreenihood..  Kuueteiskümnes suvi jääb Cadyl elus esimest korda Beechwoodi minemata. Ja kui ta aasta hiljem naaseb, siis on Saarel palju muutunud. Keegi ei räägi talle mitte millestki, isegi ülejäänud valetajad mitte. Cadyl on ainult mõni üksik mälestus, mille järgi jälgi ajada, sest see häiriv tunne, mis ütleb et ta ei mäleta midagi väga olulist, ei anna rahu.
See on raamat, mis koorib ennast lahti nagu sibul, ideaalne suvepilt,  mis aeglaselt mureneb…
Lõppkokkuvõttes ideaalne suvelugemine – veidi armastust, sõprust, draamat ja põnevust.
p.s Meil on lisaks eestikeelsele variandile lasteosakonnas olemas ka inglisekeelne originaalversioon „We Were Liars“ Ameerika Teabepunktis.