laupäev, 19. oktoober 2019

Tegija kiidab tööd

Shaun Bythell "Raamatukaupmehe päevik", Ühinenud Ajakirjad 2019, tlk Triin Olvet, 315 lk

Raamatukogu laenutusosakond on koht, kus paljastub kõige kiiremini ja selgemalt mu tahtejõu nõrkus, võib vist isegi ütelda puudumine. Kuigi ma tõesti püüan seal mitte ringi vaadata, ei õnnestu see mul peaaegu kunagi, ja tulemuseks on taas mõni uus raamat (halvemal juhul mitu), mis ei lase kodus lugemist ootavate raamatute virnal kriipsuvõrragi kahaneda. Seekord siis Shaun Bythelli „Raamatukaupmehe päevik“.
    Shaun Bythell peab kasutatud raamatute poodi Šotimaal Wigtowni linnakeses – rahvuslikus raamatulinnas, nagu seda rohkete raamatupoodide ja igasügisese suure raamatufestivali tõttu nimetatakse. Eriti kena on, et nii pood kui linnake ei ole väljamõeldised, vaid on päriselt olemas. Päevikusissekanded on veebruarist veebruarini 2014–2015 ning kajastavadki mõne üksiku erandiga vaid poepidamist. Algajale poepidajale kindlasti õpetlik lugemine, kuid küllap on ka kogenumal kena võrrelda ja kaasa noogutada. Nagu üldse teenindajatel, sest kliendid-ostjad-külastajad käituvad ilmselt kõikjal sarnaselt, paigutudes teenindaja (ala)teadvuses kindlasse lahtrisse. Näiteks kui raamatukoguhoidja loeb külastajast, kes ütleb: „Ma otsin üht raamatut, aga ei tea, mis selle pealkiri on. Ma tean ainult, milline see välja näeb. See on väga vana raamat.“ (lk 189), siis ta ilmselt naeratab äratundmisrõõmus. Mina küll naeratasin. (Aga ühe teise lõigu peale, millest selgus, mida mõtleb kasutatud raamatute müüja raamatukoguhoidjast, ei naeratanud ma teps mitte.)
    Selliseid tööelupäevikuid võiks tegelikult rohkem olla, iga ameti kohta. Ise ju kõikjal töötada ei jõua ning tuttavaidki ei ole igalt elualalt, kuid mida mõtleb-tunneb ühe või teise töö tegija, seda on küll huvitav lugeda.

Inge

kolmapäev, 16. oktoober 2019

Tarbline klaas

Laenutusosakonnas on kaunis näitus, mis pakub lisaks silmailule ohtralt äratundmisrõõmu. Eksponaadid on pärit kahest erakogust, kus on erinevate kunstnike tööd Tarbeklaasi hilisemast ajast.














PS. Pealkirjas esinev tarbline on muhu keeli 'tarvilik'.

Inge

teisipäev, 8. oktoober 2019

Mesikäpa esikäpad

Milvi Panga luulekogu "Mesikäpa esikäpad" illustratsioonide rändnäitus "Risti-rästi läbi Eestimaa" on jõudnud meie raamatukokku. Illustratsioonide autor on kunstnik Mare Hunt. 2017. aastal valiti raamat Eesti 25 kauneima hulka ning sõnalisegi poole headusest annab tunnistust Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind 2018. aastal.










Üks armas luulenäide raamatu 51. leheküljelt:

Ajad, mil uksi
ei pandudki lukku,
tänaseks jäämas
on ajalukku.
Tanumast tulija
tõstis vaid ära
väravalt väädi
ja oligi päral.
Uks pandi pööra,
riivi või haaki.
Loomade, lastega
muidu ei saandki.
Toaukse taga –
ei usu sa vist –
luud lausus:
"Sees pole hingelist."

Näitus on meie majas – teise korruse fuajees ja laste lugemissaalis – 25. novembrini, kuid raamat jääb pikaks-pikaks ajaks. Tulge vaatama!

Inge

neljapäev, 3. oktoober 2019

Ole IT-vaatlik!



RIA üleskutse: aita vanematel turvaliselt internetis toimetada

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) alustab 1. oktoobril küberturvalisuse kampaaniaga, mis keskendub küberteadlikkuse tõstmisele vanemaealiste seas, kes ei ole sealsetest ohtudest nii hästi informeeritud. Kampaania koduleht www.itvaatlik.ee koondab lihtsad nõuanded turvaliselt internetis toimetamiseks.

RIA peadirektori Margus Noormaa sõnul pööravad inimesed aina rohkem tähelepanu küberturvalisusele, kuid teadmiste lüngad pole kadunud. „Ettevaatlikkus küberruumis on sama tähtis kui ettevaatlikkus liikluses,“ lausus Noormaa.

„Teenused kolivad järjest enam internetti ning füüsilisi kontaktpunkte riigi ja ettevõtetega jääb üha vähemaks. Nii peavad paratamatult ka varem arvutitest eemale hoidnud inimesed oma asjad internetis joonde ajama. Arvutitega koos üles kasvanud noortele ei valmista küberruumis toimetamine probleeme, kuid raskusi võib tekkida vanemaealistel, kes astusid poolel teel rongile. Uuringud on näidanud, et noored internetikasutajad teavad üldjuhul vanematest paremini, kuidas küberruumis turvaliselt käituda.“

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teaduri Tiina Tambaumi sõnul ei ole Eestis järjepidevat täiskasvanute digioskuste õpetamise süsteemi ning seepärast on oluline, et nooremad neid tehnoloogia arenguga kaasas käimiseks juhendaksid.

„Kui koolihariduses tegeletakse digioskusega, siis täiskasvanutel käib küberturvalisuse teadmiste omandamine juhuslikult. Kuni vanemaealisel puudub tugisüsteem digioskuste õppeks, ei saa teda ka panna täielikult vastutama ebaturvalise käitumise eest virtuaalmaailmas. Nooremaealised on vanematele inimestele nüüd ja edaspidi loomulikeks juhendajateks, sest tehnoloogia areng loob kogu aeg vajaduse omandada uusi oskusi,“ ütles teadur.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimees Katre Riisalu rõhutas, et küberturvalisuse küsimustega võib alati pöörduda oma kohaliku raamatukogu poole.

„Raamatukogu töötajad on oma ala asjatundjad, kes oskavad aidata nii arvutite ja nutiseadmete kasutamisel kui korraldavad ka erinevaid koolitusi. Küll aga tuleks lähedastelt abi paluda siis, kui tegemist on tundlike isikuandmetega. Näiteks pangakonto ülekandeid, digiallkirju ja muid isiklikke andmeid ei tohi võõrastele näidata,“ lausus Riisalu.
RIIGI INFOSÜSTEEMI AMET
Pressiteade
1.10.2019


NB! Eestikeelseid õppevideoid saab vaadata ka siit

esmaspäev, 30. september 2019

Nulla dies sine linea*

Indrek Koff "Võimalus jääb: uitmõttepäevik 2018", Härra Tee & proua Kohvi 2019, 144 lk

Natuke vägivaldselt sai teda lugema hakatud. Olin ta raamatukogust kaasa haaranud ning tagastustähtaeg hakkas lähenema. Kena pisike raamat, ei raatsinud lugemata ka jätta.
    Esialgu ei haakunud, contralikust rõõmsameelsest toimekusest oli koffiliku melanhoolsevõitu mõtlikkuseni liiga pikk samm. Kulus päris mitu üksildast autosõitu ja jalutuskäiku, enne kui meeleolu õigesse punkti jõudis. Aga kui jõudis, siis edasi oli juba nauditav.
    See on autoril tore mõte olnud: kogu aasta iga päev midagi kirjutada, kasvõi lihtsalt "Tühi", kui midagi muud ütelda pole. Talletada möödavilksatavad uitmõtted, nii et tekib justkui visandiplokk, kus hulk põnevaid mõtteid, mida millalgi edasi mõtelda ja tulevikus võib-olla ka uuteks teosteks vormida.
    Kui oleks oma raamat, siis lugenuksin teda ilmselt aasta otsa – igal päeval ainult aastataguse sissekande. Raamatukogu raamatuga nii muidugi ei saa. Tänase päeva mõte on selline:

30. september
Ei tohi heaga harjuda! Võta hea tänumeeles vastu, aga tea, et kord võidakse see sinult koos protsentidega tagasi nõuda. Ei, vale. Tegelikult peaksid ise pakkuma nii tagastamist kui ka protsente. Kui kõik... Ei, "kõik" on nagunii välistatud. Kui suuremal osal oleks sisemine vajadus saadud hea tagasi maksta ja sellele veel protsendidki juurde panna, siis... oleks korras.


Ilus.

*ladina keeles "Ei päevagi kirjareata"

Inge

teisipäev, 24. september 2019

02. oktoober Saare Maakonna Keskraamatukogus

Kolmapäeval, 2. oktoobril avatakse raamatukogu kell 15.00. Vabandage!

Olete oodatud lugemissaalis toimuvatele kirjandusüritustele:

10.00 – 11.00 Esineb soome kirjanik Joanna Nylund. Autor räägib inglise keeles, tõlge on olemas.

11.30 – 13.45 Piret Päär räägib teemal “Lugude jutustamine traditsioonis ja tänapäeval”. Väike kontsert koos Kulno Malvaga.



14.00 – 15.00 Olavi Antons tutvustab oma raamatut “Minu Tenerife. Kompassiga kliimapagulane”.